laupäev, 24. veebruar 2018

Vilde ja vine. Kolmeteistkümnes number ei pruugi alati õnnetust tuua.



Kolmeteistkümnendana külastasime Eesti Vabariigi 100 aastapäeval Vilde ja Vine´i, et nautida lõunasööki. Juba õues ootasid meid rahvusvärvides mütsikestega Vildede kujud ja sees oli hubane keskkond. Mis mulle eriti meeldis - rahvast polnud palju ja tänu sellele saime rahus nautida Vilde peakoka pakutud roogasid.
 
Etteruttavalt võib öelda, et kogu Vilde toiduvalik oli koostatud Eesti headest toiduainetest kui mõned üksikud lisandid välja arvata. Eelroaks olid näiteks Peipsimaa köögiviljad: muskaatkõrvits, peet, sibul, seen, pastinaak, lehtkapsas. Pärast toidu mekkimist julgen väita, et neist kodumaistest toiduainetest on võimalik kokku panna väga maitsev eelroog. Krõmpsud kale kapsa lehed oli selle roa pärliks ja üllatuseks. Tundus, et neid oli enne ahju panekut immutatud sidruni, sojaõli ja veel mingite maitseainetega. Minu avastuseks Maitsva Tartu toidukohtades on pastinaagi kasutamine salatites erinevatel valmistusmeetoditel. Annab tõesti toidule erilise ja hea maitse. Seened, mille liiki ma ka seekord ei suutnud määrata, ei domineerinud kuid harmoniseerisid muu toiduga. Igal juhul sobisid kõik produktid omavahel hästi kokku ja eelroast jäi suhu hea maik. Viis punkti.
 
Põhiroaks oli Kodavere haugikotlet koos kartulipüree, soolakurgi, haugimarja ja sibulaga. Nagu fotolt näete on serveering kaunis ja rahvuslik. Üllatusmoment oli ka juures. Kui noa haugikotleti sisse lõime, siis sealt hakkas välja voolama tilli, sidruni ja veel millegagi maitsestatud võid. Pole uus mõte, sest kiievi kotletti tehakse samamoodi, kuid samas andis see sulatatud maitsevõi nii kalale kui kartulipüreele väga hea maitse. Mis puudutab salatit siis ka see sobis toidu juurde hästi, kuid seda oleks võinud pisut rohkem olla. Ei jätkunud kogu kalakotleti juurde. Kokkuvõttes sai toit meilt hindeks viis.
 
Magustoiduks toodi jõhvikakook käsitööjäätisega. Selle roa juurde oli kasutatud lisandina granaatõuna seemneid, mis paraku pole eestimaised. Oleks ju võinud kasutada jõhvikaid või pohli. Kook ise koosnes kodujuustust ja küpsisealusest. Maitses hea, kuid üllatusmomenti polnud. Samad sõnad kehtivad käsitööjäätise kohta. mille alla oli puistatud kakaopulbrit - hea kuid mitte eriline. Kokku saan sellele magustoidule panna neli punkti.
 
Igati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vääriline lõunasöök. Kui siia juurde lisada Saskia Alusalu neljas koht olümpiamängudel, meie poja Karl-Johannese teine koht Võru Kevade judoturniiril ja õhtune saunapidu perega, siis võib päeva lugeda kordaläinuks.
 
Kõigile lugejatele soovin: Head Eesti Vabariigi 100. aastapäeva !
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar